dog2a

TALUMUUSEUM | AJALUGU | VORMSI VANADEL PILTIDEL | KONTAKT | LINGID | EST | SV | ENG


TALUMUUSEUM | AJALUGU | VORMSI VANADEL PILTIDEL | KONTAKT | LINGID | EST | SV | ENG

Ajalugu

Vormsi kerkis merest arvatavasti umbes 1800 aastat enne Kristust. Vormsi (rootsi keeles Ormsö) nime kohta jutustab legend, et saar on oma nime saanud Islandi viikingi Ormi järgi. Teise legendi kohaselt aga olevat saarele nime andnud Püha Olavi legendist tuntud mereröövel Orm. Ürikutes on Vormsit esmakordselt mainitud 1391. aastal (Saaremaa piiskop Winrichi poolt Haapsalu linnale antud privileegikiri). Kuni 1944. aastani olid Vormsi asukateks rannarootslased, kelle esivanemad saabusid saarele ilmselt 13.-14. sajandil Lõuna-Soomest ja Rootsi idaaladelt, kuid tõenäoliselt oli siin hõre asustus ka juba enne seda. Vabade talupoegadena elati Rootsi õiguse järgi, see tähendas väiksemaid makse, soodsamat maad ja suuremat isikuvabadust. 1938. aastal elas saarel ligikaudu 2600 inimest, valdavalt rootslased: mehed sõitsid merd ja tegelesid kalapüügiga, talutöö oli naiste kanda. Vormsi kartul, õunad ja vinnutatud lambaliha olid teada-tuntud ka piiri taga. 1604. aastal rajas Magnus Brümmer Bussby küla maadele esimese mõisa, mis on tänaseni tuntud Magnushofi ehk Suuremõisana. . Hiljem suurendasid oma valdusi mõisahärrad De la Gardie ja Stackelberg. Kuna talupojad elasid vabadena Rootsi õiguse järgi, siis ei meeldinud see mõisnikele. Eriti suured vastolud olid talupoegadel mõisnik Stackelbergiga. Mõisnike ülekohtu vastu käisid Vormsi talupojad abi otsimas ka Rootsi kuningalt, viimane selline dokumenteeritud reis leidis aset 1861 aastal. 1841. a. tegi Eesti kubermanguvalitsus otsuse mõisniku Stakcelbergi eemaldamise kohta Vormsi mõisate valitsemisest tema türannliku käitumise eest talupoegadega ja mõisate valitsemine läks üle tema pojale.

Vormsi ajaloost rääkides ei saa mööda minna misjonär Österblomist. Lars Johan Österblom saabus Vormsile 1873 aastal. Oma 14 aasta jooksul, mil misjonärist Österblom saarel viibis, asutas ta 3 alaliselt töötavat kooli, palvemajasid ja karskusseltse. Lisaks jättis ta sügava jälje rahva harimisse, kasvatusse ning eluolusse, s.h. muutis ta ka Vormsi rahvariideid ja arhitektuuri. Sageli vaadeldaksegi Vormsi ajalugu kahe eraldi perioodina – Österblomi eelse ja järgse perioodina. 1887. a. oli ta sunnitud saarelt lahkuma. kogudus rajati Vormsile 1886 aastal ja sinna kuulus 500 inimest. Vene Õigeusu kirik valmis Hullosse 1889. aastal ning tegutses kõigest 35-40 aastat. Juba 1937 olid jumalateenistused kirikus lõppenud ja kivikiriku aknad laudadega kinni löödud. Esimese Eesti Vabariigi ajal oli rannarootslased organiseerunud erinevate seltside ja ühingute läbi ning neil oli lisaks kõigele ka oma esindaja riigikogus. Rannarootslaste ligi 700 aastane asustuse ajalugu Vormsil katkes 1943/44 kui põgeneti Rootsi. Vormsile jäid vaid mõned üksikud rannarootslased.

item1a
pearsgarden
vaggmalning1